Meie Fotojahi asutaja sai jälle uue idee. Temast algas fotojaht ja nüüd arvas Karuema, et on aeg suuri tegusid teha.
Teen siinkohal tekstist ja kommentaaridest koopiad. Samas kutsun ülesse Fotojahtist osavõtjaid seda teadet levitama ja mõtteid avaldama.
Koos tuleb hea, fotojaht on koostegemise koht.
Niisiis käis Karuema välja IDEE.
IDEE! Äkki võiks Fotojahi vahepeal ka internetist välja tuua? Teeks parimatest paladest äkki fotonäituse )küsiks näiteks Kultuurkapitalilt selleks raha). Kuid näituse saab muidugi ka Internetipöhise teha…Aga võiks ju?
Ja osavõtjad reageerisid/ lühendatult, täpsemalt võib lugeda Karuema avara ja suure fotojahi kommentaariumist:
- Aga teeme jah pàrisnàituse! See on suurepàrane idee. Just prindituna, neile, kelleni internet ei jòua. Vòib pyyda ka teha ràndnàituse, kòigis neis linnades, kus me pesitseme.
- Idee rändnäitusest on ERITI hea idee. see photohunters liikumine on ju rahvusvaheline, nii saab ka väljamaale ennast yles panna ja inimesed teavad, mis see on, ja fotoalbumi idee on veelgi parem..
ma arvan, et asja käimasaamiseks peaks paar inimest eestis pead kokku panema, ja KULKAle taotluse kirjutama.
Näituse jaoks vöiks iga jahimees, kes tahab et tema foto on näitusel, pakkuda välja kuni viist pilti mis on jahil osalenud. ja siis vöiks kokku panna söltumatu asjatundjate zhürii – ja need valivad sealt siis parimad näitusele. ja avamisest vöiks teha väikese peo ja siis saaksime köik ka näost näkku kokku.
tegelt selle asja saaks ka ilma rahata ära teha, ainult kui kuskilt saaks näituseruumid – need maksavad. piltide väljaprinimise kulud saaksime ju ise kanda ja ma usun, et zhyrii saaks ka vabatahtlikkuse alusel tööle panna, seda enam kui kogu näituse tulu läheb heatetegvuseks.
äkki kellelgi on suhteid ja tutvusi, et möne näitstega tegelenud inimesega saaks nöu pidada? aktiveerige oma vörgustikud ja paneme asja käima!
- Ärge nüüd rutake raha kusagile kinkima! Niisugune üritus väga tõenäoliselt kasumi ei too ehk rahastajaid ja sponsoreid on pigem vaja. A rändnäituse puhul võiks Kinobussi rahvaga koostööd teha. Lihtne asi üks fototelk suvetuuri raames bussipeatustel püstitada.
- Kulkale avalduse kirjutamises ei ole midagi rasket või keerulist. Ainult et nüüd tuleb varsti jälle esitamise aeg, on aega mõelda ja plaani kokku panna 20. augustini. Ja tulemused tulevad ilmselt septembri keskel.Mulle ka idee näitusest väga meeldib ning asjatundlik žürii võiks küll olla, kuigi fotojahtijaid on ju üsna vähe (st mitte sadades, kui otsustada linkide järgi) ja ehk saaks ka kõigilt ikka ühe pildi seinale panna.
- 1 mõte. näitusele piltide valimine oli mömmiemal hea mõte. igaüks valigu algul ise oma 5 välja, siis zürii teeb valiku. kui nüüd fotojahi kanalit vaadata, siis sinna olen kogunud kõik, kes kasvõi korra on esinenud ja neid on praeguse seisuga kokku: 65. teine asi on see aktiivsem pool, kes kogu aeg osaleb.
niiet. selle koha pealt peaks ka mingi õige otsuse tegema, et kuidas ja kelle tööd.
teine asi on kas kõik teemad saavad esindatud või ainult valik? - kolmas asi, raha küsimine ja millele? näen, et see läheks näituse organiseerimiskulude ja raamide peale. Kuna näiteks suuruselt 20×30 cm pildi hind oleks 2,25 €, siis igaüks võiks selle “kinkida” näituse jaoks .NING siis tuli idee trükkida osadest postkaarte, et nende tuludest siis midaiganes annetada või edestadanäituse asukoht. esimesena tuli meelde raamatukogud. raamatukogud võtavad tavaliselt väga meelsasti oma kavasse ka näitusi.
- raamatukogud on hea idee, aga miks mitte proovida pyyda ka mönd suuremat kala – näiteks Rotermani soolaladu vmt. ja seal tselluloosi kvartalis on üks galerii ( ei mäleta nime) hulgi tühje paekivi seinu – käsisin seal kunagi üht näitust vaatamas, inimesi polnd ja seina peal oli vaid paar pilti… vöi mönda täiesti alternatiivset paika – näiteks Viru keksuse raamatupoodi vmt. miks ka mitte mönd muuseumi…aga rändlema vöiks sellegipoolest ka selle näituse saata. üldiselt peaks see koht ikkagi hästi käidav ja ligipääsetav koht olema ja näitusehuvilistele sisseharjunud. ses möttes ei maksa latti alla lasta ja kuskile äärelinna lasteaia koridori ei oleks hea end pakkuda (ei midagi konkreetset, vaid vördluseks spetsiifilise ja mitte väga avatud ruumi kohta)
ma arvan, et sisulise poole pealt vöiks veel teha nii, et väljatrükitult tuleb üks näitus, aga siis vöiks internetikeskkonda panna üles kogu paremini – mida osalejad välja pakuvad, sellise virtuaalse näituseruumi vöiks teha…
arvan et kaks inimest vöiksid tegeleda projektitaotluse kirjutamise ja eelarve planeerimisega, kedagi kellel on kogemus, vähemalt kulude ettenägemise osas.arvan, et üks projektikirjutajaist vöiks olla ka näituste korraldamise kogemusega…
ja siis need projetikirjutajad, kui nad juba seda projekti teevad, vöiksid sinna sisse planeerida ka muu nn inimressursi vajalikkuse.muidugi projekti kirjutamiseks ei pea eestis olema, ja kulutuste planeerimiseks ka mitte. küll aga oleks vaja hiljem näitusepaiku kokku leppida ja üle vaadata ja teha ka selle rändnäituse osas mingi plaan. see kinobussiga kaasa roikumine oleks töesti hea idee…aga kuidas seda teostada.
ma arvan, et tegelikult et selles möttes odavam tuleks erinevatesse maakondadesse ruumi hankimine oleks lihtsam, kui orgunnida pildi formaati, mis vöimaldaks vabas öhus näidata ja kinobussiga kaasa pakkida.
piltidest niipalju, et ma arvan, et tegelikult vist enamus osalejaid jaksaks oma piltide raamimise ise finantseerida? sest siin on mitu vöimalust kuidas seda teha – vöib klassikalisesse raami panna ja vöib ka näiteks kangale lasta välja printida jne.
postkaardid oleks hea idee töesti.
valiku tegemisest – ma arvan, et see vöiks minna nii, et teemad ei domineeri, vaid seekord töstame jahimehed fookusesse. need kes otsustavad osaleda, valivad ise viis oma taiest välja, ja zhürii valib igalt ühelt vähemalt ühe pildi ja näiteks maksimaalselt kolm pilti. teine vöimalus – osalemisele vöiks ju siis ka natuke kriteeriume seada – et on osalenud vähemalt kolmel jahil, pääseb näitusele ühe tööga, kolmeteistkümnel pääseb kahe tööga, rohkem kui kolmekümnel – kolm kuni viis tööd – nii saab ka diferentseerida. kuidas teeme?
sedasi ma arvan…nii et kellel on rahaliste vahendite planeerimise kogemust ja kellel on näituste korraldamiste kogemust, need vöiksid kampa lüüa ja taotluse teha KULKALE. siis keegi vöiks tegeleda ruumide otsimisega ja vöimalike eelkokkulepete sölmimisega ja pidada sealjuures ka hinnaläbirääkimisi. selge on see, et raha tuleb küsida kindlasti mingi varuga, see on selge, ses möttes see rahaline planeerimine ei pea olema sendi täpsusega.
ja keegi vöiks tegeleda shürii kokkupanemise ja kokkuleppimisega.
ja projekti peab kindlasti ka vist ajakava kirja panema, seega, kui projekt saab valmis, hakkab asi konkreetsemaks ka minema. ja muu seltskond vaatab ja mötleb kriitiliselt oma loomingu üle ja on valmis viis parimat tööd raamituna näitusele esitama.
sedasi hoiaks korraldava meeskonna suht laiapöhjalise. üks infovahetuse kohta peaks kyll olema, aga see vöiks olla seal blogis, mis on fotojahi blogi praegu. ja muIdugi peaks tegema asjale ka meediareklaami, nii et pressiesindaja peaks meile ka lisanduma kuskil selles faasis, kui rahastamise asjad ja ajakavad on selged ja pöhimötted osalemiseks.
ja siis köige löpuks näituse avamise üritus – sinna oleks ka abiväge vaja, see kulutuse peaks juba projekti sisse kirjutama… samuti nagu bukletid näituse tutvustamiseks jne.
LÕPUKS. ANNA OMA MÕTE, KAS HAARAME LIIGA SUURT PALA VÕI HAKKAME TEGUTSEMA JA KUIDAS NING KES.
JÄTA OMA KOMMENTAAR SIIA KOMMENTAARIUMISSE.
no ei nyyd ole nii, et karuema hakkab taas suuri tegusid tegema
nagu ise ytlesid, et koostegemise asi see fotojaht, ja karuema on pigem ideede generaator ja siis vaatab mönuga pealt, kuidas asjad ilusaks lähevad ja oma elu edasi elavad. nii selle näitusegagi.
ma muuseas arvan, et tegelikult vöiks selle asj eestvedajad olla need, ke praegu jahtimislegi eestvedajad on. nii et tiiakene, anna menna. ma oleks hea meelega nagu siil seal kalevipojas – laua all: et ikka serviti poisid, ikka serviti…:)
fotonäitus peaks olema veidi rohkem, kui lihtsalt pildid reas. nende järjestamine ja valik peab moodustamina terviku. ruumi peab ka sobituma. ka trükid võiksid olla tehtud ühe kvaliteediga.
lihtsalt näpunäideteks, kogemustest.
myselfiga ühte meelt, miski tervik peaks olema. Ma arvan rahaliselt ei ole kellegile probleemiks oma tööde väljatrükkimine ja raamimine, küll aga on see tehniliselt probleem. Osad hoiavad pilte vaid digitaalsel kujul ja ei oma ettekujutust kust saaks hea kvaliteediga väljatrükki, samuti on fotojahis kaasalööjaid ka kaugemalt kui Eestist. Samuti, ma kujutan ette, et koos trükkides/raamides saab soodsamalt ning jääb ära ka transpordiprobleem neile, kes pole Tallinnast.
Idee on ilus. Mida jahimehed ise järgmisena teha saaksid, et asi käima läheks?
Suurem osa on ju tegelikult oma lõbuks pildistajad, pühapäevaklõpsijad ning ei oma ettekujutustki, kuidas “seda lavastada”.
Kellegi osava sõna juhtimisel oleks kindlasti palju haakujaid.
Ma arvan, et teemade kaupa reastades saaks terviku küll, sest fotojahi puhul ongi just põnev see, kui erinevalt saab mingeid teemasid lahendada ning see iseenesest annab terviku tunde. Samas võib ju teemadega natukene mängida, vaadata et nendest saaks kokku mingisuguse omaette mõtte. Sõltub muidugi ruumist, mulle meeldiks, kui näitus oleks ka oma layout-ilt kuidagi omaette kunst
Myselfil õigus, et kvaliteet ja väljanägemine peaks sama olema. Väljatrüki saab vabalt organiseerida kollektiivselt, ühes samas kohas, kuhu digitaalseid pilte saab ka näiteks interneti teel saata – enamik väljatrükikohti pakub serveriteenust. Tasub mõelda ka lihtsalt kapale väljatrükki, siis ei pea tingimata raamima hakkama – aga ka seda saab korraldada väljatrükifirmas. Iseenesest võib ju ka neilt mingit sponsorlust paluda
Mulle tundub see suure ettevõtmisena.
Muidugi on küsimus ka selles, et paljud on säilitanud oma fotojahi pildid orginaalis? Minul on enamik alles, kuid kahtlustan, et mõned on läinud arvutivahetusega rändama parematele jahimaadele ja see pilt mis ripub on vähendatud. Sellest ei saa enam mingi pilti isegi A4 formaadis.
Samas, need kellel on tihti täiesti head pildid, ei ole pildistatud see isegi nii suurena, et kannataks mingit väljatükki suuremana, kui 10×15cm ja see pole näitusepilt ju….
Sellisel juhul jääks see ainult nende pärusmaaks, kellel on aparaat, mis annab 3000×2000 tulemuse vähemalt 300 pixliga… See siis selline väike nüanss asjal..
Veebipõhisest näitusest saan ma aru. Sinna pandavatel fotodel peaks mingi määratud suurus olema samuti. Aga see rohkem itimeeste mängumaa
jah pole üldse raske väljavalitud pildid netis kokku koguda ja siis ühes kohas , samas formaadis välja lasta printida.
mina pooldan natuke seda teemade väljatoomist ja kasvõi 2 pilti sama teema alt erinevalt inimeselt välja trükkida. sest see on ju fotojahi mõte. samas ei pea kõikide teemade alt neid pilte võtma. näituse “kavasse” võiks need loomulikult välja lasta trükkida kõik teemas ja viite päevikusse anda.
ise kujutan ette ,et kui pildid trükkida nö ilmaraamiliselt, siis oleks nende transportimine linnast linna palju kergem. klaas on kena, aga habras. samuti ei sobiks kõikidele töödele samasugused raamid.
mulle tundub see ka suure ettevõtmisena… kuid täiesti tehtavana. sest meil on ju vaja vaid lihtsustatult öeldes:
a) pilte väljatrükituna
b) seina
Iseasi on muidugi need väljatrükiks vajalikud tehnilised nõuded millele ninataga viitas… aga siis saab teha kasvõi näiteks nii et väiksemad pildid lähevad postkaartideks ja suuremad seintele
klaasi ei pea olema, kuigi läikpilt klaasi all on muidugi väga efektne.
mingile kapataolisele alusele saab trükkida ka kohtades, mis valmistavad tänavareklaame – vähemalt suurte piltide (noh, üle 50cm külg) puhul tuleb odavam kui fotofirmas teha. väikeste puhul ma ei ole kindel.
praeguses majandusseisus ma sponsorlusele väga ei loodaks. ka parematel majandushetkedel nõuab see päris osavat rääkimist
et mille kaupa pildid jaotada – võivad olla teemade järgi, aga ei pruugi.
tegelikult peaks alustama üldse sellest, et keegi (kuraator) vaatab võimalikud pildid üle ja ruumi ka. ja siis teeb valiku. pildid võivad olla muidugi ka autori poolt ette antud (st mitte kõik fotojahil olnud tööd, vaid need, mis autorile omale tunduvad näitusesobilikud). piltide valikut juures peab arvestama ikka terviku moodustumist ning seda, et enamik pilte vajab õhku enda ümber. alati ja kõik ei vaja, aga päris väsitav on fotonäitus, mis on lihtsalt tihedalt pilte täis tuubitud, et maksimum üles panna, piltide erinevale ruumivajadusele mõtlemata.
minimaalne suurus A3. võiks olla veelgi suuremad muidugi, aga raha + võimalikud tehnilised probleemid. alla A3 ei tööta näitusesaalis.
Kuigi Karuema siin mu nime/tiia/ välja hõikas ,siis kiidan ja Kummardan, aga suvel ma ei liiguta suurt varvast ka mitte ja kui, siis sedagi hästi
aeglaselt.
Äkki liiguks siis väiksest sammudega suure asja poole.
Et teeks kõigepealt internetis näituse, näeks kas ja milline see välja tuleks. Siis näeks ka palju neid pilte üldse oleks.
Ei saa ju kirjutada mingit umbluu rahataotlust kui pole suurusjärku teada. Samuti ei saa me isegi umbkaudu praegu veel mingeid kokkuleppeid kellegagi pidama hakata, kui ei tea, kui suurt seina vaja läheks ja mitmele pildile.
Niisiis ettepanek- kõigepealt internetipõhjane näitus ???
Et näha, milline see näitus visuaalselt välja paistaks.
Aga vaidlen myselfile selles mõttes vastu, et sinna ei tule ükskõik mis autori oma äranägemisel pildid, vaid justnimelt Fotojahi pildid, sest see on selle asja mõte. Igaüks võib oma personaalnäitust ise korraldada
Mina olen nõus ka sügisel rohkem liigutama. Aga mis puutub piltide suurusse, siis kui on märkimisväärne hulk inimesi, kelle fotod rohkem kui 10×15 väljatrükki ei kannata, siis nendest võib ju teema alla kollaaži kokku panna, mille ühele A3-le välja trükkida näiteks, annaks ka huvitavat rõhuasetust juurde. Internetipõhisel näitusel kaob interageerumine ruumiga ära, seega minu arvates selle võib teha ka, aga selle puhul ei näe, milline reaalselt asi välja näeb.
Aga iseenesest võiks küll nii teha, et igaüks pakub viis-kuus pilti, need, mis talle endale sobivaimad tunduvad, ja siis vaatame, mis teemad kokku tulevad kõige enam. Teine variant on valida teemad ja igaüks pakub siis viide teemasse ühe oma pildi.
ma pidasin silmas, et autor valib fotojahi piltide hulgast need, mida ta on nõus näitusel esitlema, mitte et keegi (kuraator) valib ainult oma suva järgi.
Minu arvates kah, et ise võiks pakkuda näituse jaoks juba teemasse…
Näiteks minul on kogu fotojahi peale ehk 1-2 pilti, mis üldse mingit kriitikat kannatab. No ühe ma isegi vast leiaks, sest tõesti ma ei tahaks omale häbi teha mingi rämpspildiga…
Näituse idee on hää. Ja tuleb teoks teha. Kuna ja kuidas – need küsimused vajavad vaid lahendamist. Võimalust pidi olen nõus nõu ja jõuga abiks olema.
Ma arvan ka, et võiks esialgu valida teemad ja siis inimesed pakuvad. Kusjuures, peaks tegema veel ka mingi sedalaadi kujunduse, et autor saab mõningad sõnad juurde kirjutada, mina olen viimasel ajal valinud just neid pilte, mille juurde tahan ka mingit lugu jutustada (ja ega mul on ka mõned pildid, mida printida tegelikult ei anna)
Ma leian ka, et teeks teemade lõikes. See on päris suur töö kõiki olnud jahipilte uuesti üle vaadata, kui oleks inimene, kes selle ette võtaks, oleks ju tore. Iga jahiline võiks iga teema alla ise oma piltide hulgast pakkuda muidugi, aga siis see koostaja äkki ütleks, et hoopis teine pilt sobiks, mille peale ise ei tulegi.
Pildisuuruse üle peab mõtlema, osa pilte pääsevad väikesena ka mõjule, osa oleksid suurtena paremad…
[...] et kas, kuidas ja kuhu asi liikumas on. Kes näituse ideest pole veel lugenud, saab seda teha siit [...]